{"id":6725,"date":"2020-08-17T18:39:37","date_gmt":"2020-08-17T18:39:37","guid":{"rendered":"https:\/\/sadilar.org\/imibhalo-yezomlando-ebhalwe-ngolimi-lwesizulu\/"},"modified":"2023-08-24T14:57:14","modified_gmt":"2023-08-24T14:57:14","slug":"imibhalo-yezomlando-ebhalwe-ngolimi-lwesizulu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sadilar.org\/en\/imibhalo-yezomlando-ebhalwe-ngolimi-lwesizulu\/","title":{"rendered":"Imibhalo yezomlando ebhalwe ngolimi lwesiZulu"},"content":{"rendered":"<p><strong><span style=\"font-family: 'trebuchet ms', geneva, sans-serif;\"><em>Author: <a href=\"https:\/\/sadilar.org\/isizulu-researcher\/\">Ms Rooweither Mabuya (SADiLaR isiZulu Researcher)<\/a><\/em><\/span><\/strong><\/p>\n<p><span style=\"font-family: 'trebuchet ms', geneva, sans-serif;\"><em>Historical literary works written in isiZulu <\/em><\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: 'trebuchet ms', geneva, sans-serif;\"><em>This blog is about the historical literary works written in isiZulu and it shows us the prominent authors who contributed in ensuring that the history is preserved. The detailed information on each of the authors is accredited to Mazibuko (2008).<\/em><\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: 'trebuchet ms', geneva, sans-serif;\"><em>Le bhlogi imayelana nemibhalo yezomlando ebhalwe ngolimi lwesiZulu iqukethe ababhali abavelele abadlala indima enkulu ekugcinweni komlando. Ukugunyazwa kwemininingwane egcwele mayelana nombhali ngamunye kuku-Mazibuko (2008). \u00a0<\/em><\/span><\/p>\n<p><!--more--><\/p>\n<p><span style=\"font-family: 'trebuchet ms', geneva, sans-serif;\">Kubalulekile ukuthi kucaciswe ukuthi imibhalo eyayibhalwe ngolimi lwesiZulu yephuza kakhulu ukuba khona ngenxa yokungafundi ikakhulukazi kwabantu bakwaZulu ngaleso sikhathi.\u00a0 Okuyizona zincwadi zokuqala ezafundwa ezikoleni zaseNatali yilezo ezazibizwa ngokuthi \u201cJames Stuart Books\u201d.\u00a0 Ababhali abaningi bamanoveli omlando imibhalo yabo babeyisusela kulawa mabhuku.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: 'trebuchet ms', geneva, sans-serif;\"><strong>UDhlomo, R.R.R.<\/strong> wabhala kakhulu ngamakhosi adumile ayekade ephila. Amanoveli kaDhlomo ngamakhosi yiwona athathwa kakhulu njengaqukethe umlando wakwaZulu. Ngesikhathi semibhalo yoDhlomo kwakungelula ukuba imibhalo elotshwe ngumbhali ompisholo ishicilelwe. Lokho kwenza ukuba ababhali abansundu bashicilele imibhalo yabo emaphephandabeni.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: 'trebuchet ms', geneva, sans-serif;\"><strong>UDube, John<\/strong> wabhala inoveli yomlando ethi \u201cInsila KaShaka\u201d (1931) ekhuluma ngoJeqe. Kuyabonakala ukuthi emva kokufunda amanoveli amaningi esiNgisi kanye nemidlalo uDube wabe esebona kufanele abhale le noveli. Kule noveli wakhetha ukuba abhale ngoJeqe ngoba emlandweni akukho lapho sitshelwa khona ngokuthi kwenzekani ngomuntu owayebaluleke njengoJeqe emva kokukhothama kwenkosi uShaka.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: 'trebuchet ms', geneva, sans-serif;\"><strong>UVilakazi, B.W.<\/strong> wabhala inoveli yomlando ethi \u201cNoma Nini\u201d (1935) exoxa ngokubaleka kwenkosi uMpande.\u00a0 Wabuye wabhala ethi \u201cuDingiswayo kaJobe\u201d ngonyaka we-1939 ekhuluma ngenkosi yaKwaMthethwa.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: 'trebuchet ms', geneva, sans-serif;\"><strong>UGwayi, Joyce<\/strong> wabhala amanoveli omlando amathathu ayelandelana ngokwengqikithi. Eyokuqala yayithi \u201cBafa Baphela\u201d (1973) eyayikhuluma ngoMantantisi indlovukazi yesizwe sabaTlokoa. Eyesibili yayithi \u201cShumpu\u201d (1974) ekhuluma kakhulu ngenkosi uZwide wesizwe sakwaNdwandwe kanye nenkosi uDingiswayo wesizwe sakwaMthethwa. Ichaza nangokubulawa kwenkosi uDingiswayo ebulawa nguye uZwide. Inoveli yakhe yokugcina ithi \u201cYekanini\u201d (1976) ichaza kabanzi ukuthi inkosi uShaka yahlukumezeka kanjani isencane nendlovukazi uNandi ezigodlweni ababehamba behlala kuzo emva kokuba sebexoshiwe kwaZulu.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: 'trebuchet ms', geneva, sans-serif;\">Bakhona nabacwaningi abambalwa asebeke bacwaninga ngamanoveli omlando.\u00a0 UMayekiso, (1985) ocwaningweni lwakhe olusihloko sithi \u201cThe Historical Novels of Jessie Joyce Gwayi,\u201d alwenzele iziqu ze-MA ngonyaka we-1985 ucubungula amanoveli omlando ka J.J. Gwayi athi \u2018Bafa Baphela\u2019, \u2018Shumpu\u2019, kanye nethi \u2018Yekanini\u2019.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: 'trebuchet ms', geneva, sans-serif;\">UKhoza, Fikile (2001), ocwaningweni lwakhe lweziqu ze-MA olungashicilelwe olusihloko sithi \u201cThe discussion of RRR Dhlomo\u2019s Historical Novels\u201d, ucubungula amanoveli omlando abhalwe uDhlomo ngamakhosi akwaZulu. UKhoza ubheka inkosi uShaka, inkosi uDingane, inkosi uMpande (1937) kanye nenkosi uCetshwayo (1952).<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: 'trebuchet ms', geneva, sans-serif;\"><strong>Bibliography<\/strong><\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: 'trebuchet ms', geneva, sans-serif;\">Khoza, F.P (2001). The Discussion of R.R.R Dhlomo &#8216;s Historical Novels. MA Thesis. Durban: University of Durban Westville.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: 'trebuchet ms', geneva, sans-serif;\">Mayekiso, A.C.T (1985). The Growth of the Zulu Novel. University of Natal. Unpublished article.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: 'trebuchet ms', geneva, sans-serif;\">Mazibuko, G.B. (2008). Ucwaningo lokuqhathanisa amanoveli omlando ka-RRR Dhlomo kanye nezibongo zamakhosi akwaZulu ezaqoqwa uNyembezi (1958). PhD Thesis. Durban: University of KwaZulu-Natal.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: 'trebuchet ms', geneva, sans-serif;\">\u00a0<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Author: Ms Rooweither Mabuya (SADiLaR isiZulu Researcher) Historical literary works written in isiZulu This blog is about the historical literary works written in isiZulu and it shows us the prominent authors who contributed in ensuring that the history is preserved. The detailed information on each of the authors is accredited to Mazibuko (2008). Le bhlogi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":246,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[741],"tags":[825,795,826,827],"class_list":["post-6725","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-blogs","tag-historical-literature","tag-isizulu","tag-isizulu-authors","tag-preserve-indigenous-languages"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sadilar.org\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6725","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sadilar.org\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sadilar.org\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sadilar.org\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/246"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sadilar.org\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6725"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sadilar.org\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6725\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6865,"href":"https:\/\/sadilar.org\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6725\/revisions\/6865"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sadilar.org\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6725"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sadilar.org\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6725"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sadilar.org\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6725"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}